Kuna tegemist on lapsekeskse ja kogemust, mitte faktiteadmist väärtustava filosoofiaga, on sellist hariduspraktikat konservatiivide poolt nimetatud "pehmeks", sisutühjaks, organiseerimatuks või kaootiliseks.
Dewey käsitab elu kui pidevat kasvamist ja kasvatus tähendab tema järgi eeskätt loomuliku kasvu edendamist. Sellise pedagoogilise naturalismiga ei saa aga paljud rahulduda. Tõstatub küsimus, kas lihtne ja naiivne kogemus võib üldse kindlaks määrata selle loomust ja kriteeriumi, mis on "hea".
Pragmatismi on tõlgendatud ka kui Ameerika kapitalismi, egoistlikku kasuahnust ja enesega rahulolu ideoloogiat.
Rääkides elukestvast õppest, on välja toodud, et väiksemamahuliste täienduskoolituste puhul puudub koolitajal vastutus selle eest, kuidas seostub koolitus koolitatava baashariduse ja teiste koolituskursustega.
Vahel on Dewey´t kujutatud kui "ohtlikult radikaalset". Ameerika kommunistid tegid Dewey´le teravat kriitikat, sest kuigi Dewey määratles end sotsiaal-demokraadina, väitles ta stalinismi vastu ja omas filosoofilisi erinevusi Marxiga. Ajaloolased on uurinud ka Dewey usulisi veendumusi ja leidnud, et tema tööd tekitasid 20.sajandil lõhe usu ja teaduse vahel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Dewey pedagoogika aluste mõningad ebaselgused ja puudused ei kahjusta siiski selle tegelikku väärtust.
No comments:
Post a Comment