Monday, April 9, 2012

Chicago laborkool


Uudne eksperimentaalkool avas oma uksed Dewey juhtimisel Chicagos 1896.a jaanuarikuus. Eelnevalt tutvusime Dewey progressiivsete ideedega ja just neid ta oma koolis ellu rakendama asuski. Chicago laborkoolina (Laboratory School) sai kool tuntuks 1901. a Dewey järgija Ella Flagg Young järgi.

Dewey arvates on kõige efektiivsemad koolid, mis moodustavad omaette väikesed kommuunid, kus õpilased õpivad loovalt probleeme lahendades ja kaaslaste eest vastutust võttes. Igal õpilasel on selles kommuunis kanda oma roll ja ülesanded. Õpetus põhines õpilaste eneste vaatlustele, testidele ja uurimustele. Koolis prooviti uusi tunniplaane ja õpetusmetoodikaid. Kooli aluseks olnud kasvatusteooria juhtlause oli learning by doing ehk õppimine läbi tegevuse. Õpilaste vanemad toetasid kooli majanduslikult.

Geograafiaklass Laborkoolis
Kooli ülesanne on rahuldada lapse ehk kasvava indiviidi põhivajadused (vt eespoolt). Õpilane peab saama ehitada, avastada, proovida, väljendada ennast sõnades, joonistades ja voolides, askeldades just nende asjade kallal, mis teda huvitavad. Kool peab olema lapsekeskne, et lapse sünnipärasele tegutsemisihale jõutaks rakendust leida. Samas peab lapsel olema võimalik koolis rakendada väljaspoolt saadud kogemusi ja vastupidi - koolis õpitut kasutada igapäevaelus.

Õpetaja ülesandeks on sellise kasvatusliku ümbruse organiseerimine, milles õpilane satub situatsioonidesse, kus kerkib esile aktiivne mõtlemine ja katsetamine. Dewey uskus, et ainult sellistes situatsioonides võime kasvatada häid distsiplineeritud mõtlemisharjumusi nagu vaatlusoskust, probleemide avastamist ja tahtelist pingutust. Aktiivset õppimist ergutav meetod kasvatab õpilases vastutustunnet oma toimingute ja mõtlemise vastu, ühiskondlikku käitumist, julgust ja teisi kõlbelisi voorusi, tehes seda paremini kui iseseisev moraaliõpetus.

Õpetamise meetodid on iga indiviidi puhul erinevad. Dewey usub, et mitte kõik õpilased ei õpi ühtviisi, seega on oluline õppemeetodeid varieerida. Toetatakse suurt trükiteksti, väikeseid tahvleid ja asju, mida on kerge liigutada. Oluline on, et õpilased seostaksid teadmist kogemusega, sest nii saavutab õppimine tähenduslikkuse. Dewey järgi peavad õpilased olema huvitatud aine olemusest, et jõuda selle tähenduseni. Ained, mis on rasked ja põhjustavad õpilaste vastuseisu, peavad olema organiseeritud ja kujundatud nii, et õpilastel tekiks motivatsioon ja huvi. Lapsed peavad õppimist nautima.

Dewey arvates peavad lapsed koolis keetma, õmblema, kuduma ja puutööd tegema. Aga mitte selleks, et neist saaksid head kokad, rätsepad või puusepad. Käeline tegevus õpetab tundma materjali omadusi ja orgaanilises seoses selle tegevusega võime lasta omandada teadmisi. Nii võime toidukeetmisega ühenduses lasta omandada teadmisi väga mitmekesistelt aladelt: botaanika, zooloogia, keemia, geograafia, ajaloo jm kohta. Dewey toonitab eriti, et õppimisega tegutsemise kaudu arendatakse sotsiaalse elu mõistmist ja sotsiaalseid harjumusi.

Õpilased Laborkooli aias jänese kuju voolimas

Dewey koolis töötasid õpilased gruppides praktiliste projektidega, mis ulatusid moraalist matemaatikani ning nad käisid tihti väljaspool kooli õppekäikudel. Näiteks käidi farmides õppimas saagi ja põllupidamise kohta ja mängiti läbi rollimänge. Katherine Mayhem ja Anna Edwards, kes õpetasid Laborkoolis, on öelnud, et koolitundides paljud tegevused varieerusid vastavalt õpetajale, õpilastele ja asjaoludele. Õpetajad Dewey koolis seisid silmitsi väljakutsega panna kõik tema ideed tegevustesse. Mayhem ja Edwards leidsid, et klassiruumi tegevuste juhtlauseks oli "järjepidevus". 1899. a kirjutas üks teine laborkooli õpetaja Mary Tough eksperimendist: "Eelmisel nädalal õppisid lapsed tundma kartulit kui tärkliselist juurvilja. Järgmisena võeti tomat. Valmistati tomatisuppi". Õpilastele ei antud konkreetseid juhiseid, kuid neid julgustati katsetama erinevaid asju, kuni nad jõudsid välja töötava retseptini. Nii valmiski supp katse-eksituse meetodil. Sarnast tehnoloogiat laiendati ka abstraktsematele ainetele nagu näiteks ajalugu.

Dewey arendas pidevalt oma ideesid ja jälgis õpilasi ning seda, kuidas nad õpivad. Mõned aastad peale oma kooli avamist koostas ta järgijatele nimekirja oma uskumustest, mis võtavad lühidalt kokku tema koolis rakendatavad põhimõtted:

Laborkool 1904, lapsed tantsimas
  • õpilased alustavad õppimist eksperimentaalselt ja arendada huvi traditsiooniliste ainete vastu, aidates neil koguda kokku informatsiooni
  • õpilased on osa sotsiaalsest grupist, milles õpitakse üksteist vastastikku abistama
  • õpilastele tuleb pakkuda väljakutset kasutada oma loovust individuaalsetele probleemidele lahenduste leidmiseks
  • laps, mitte tund, on õpetaja tähelepanu keskmes; igal õpilasel on individuaalsed tugevused, mida arendada ja kasvatada.

Veelgi täpsemalt saab Chicago laborkooli kohta lugeda http://www.ucls.uchicago.edu/about-lab/history/index.aspx









No comments:

Post a Comment